Vaidluste lahendamine

Lepitusavaldus: Lepitusavaldus

MS Word vormingus: Lepitusmenetluse üldinfo

EKHÜ Lepitusorgan

Lepitusavalduse esitamine EKHÜ lepitusorganile ja lepituse käik

Lepitusavalduse esitamine

Enne lepitusorganisse pöördumist:

– peate olema esitanud oma nõude teisele osapoolele ja teine osapool peab olema nõudele vastanud või asjakohatult vastamata jätnud,

– koguge kokku teave vaidluse kohta, vaidlusalune eksperthinnang ja tõendid, nt antud hinnangu läbivaatuse aruanne või sama vara kohta koostatud teine hindamisaruanne (second opinion) jmt,

– kujundage seisukoht, mida soovite vaidlusega saavutada.
Tavalised sammud lepitusavalduse esitamisel on:

1. Pöörduge EKHÜ poole telefoni või e-kirja teel saamaks teavet lepitusmenetluse kohta.

2. EKHÜ töötaja selgitab kliendile lepitusmenetluse asjaolusid ja pakub tuge lepitusavalduse täitmisel.

Lepitusavaldus peab olema EKHÜ poolt väljatöötatud vormil.

Muu hulgas pakub EKHÜ töötaja kliendile tuge lepitaja valikul. EKHÜ töötaja soovitus lepitaja valikul piirneb üksnes lepitaja sobivuse soovitustega (huvide konflikti puudumine, lepitatava valdkonna määratlus). Muid omapoolseid soovitusi ega eelistusi EKHÜ töötaja ei avalda.

3. Täitke lepitusavaldus, valige lepitaja ja esitage lepitusavaldus EKHÜ-le.

Kui esitate lepitusavalduse elektrooniliselt, siis peab see olema digitaalselt allkirjastatud.

Paberkandjal lepitusavaldus peab olema kliendi poolt allkirjastatud.

Lisage avaldusele koopiad asjassepuutuvatest dokumentidest ja teadetest.

4. EKHÜ kontrollib, kas avaldus on korrektselt täidetud ja võtab avalduse menetlusse.

Kui esitatud lepitusavaldus või selle lisad vajavad täpsustamist teavitatakse Teid sellest.

Eraldi dokumenti lepitusavalduse vastuvõtmisest kliendile ei väljastata.
Lepitusavalduse kontroll

EKHÜ vaatab lepitusavalduse sisu läbi ja esitab avalduse lepitajale ja vaidluse teisele osapoolele seisukoha võtmiseks.

Kui avalduse läbivaatuse käigus selgub, et lepituse läbiviimine antud asjas ei ole lepitusreeglite kohaselt lubatav või kliendi valitud lepitaja ei vasta menetluskorra nõuetele, siis võtab EKHÜ töötaja Teiega ühendust asjaolude täpsustamiseks.

EKHÜ töötaja kontrollib lepitusavalduse kümne päeva jooksul alates avalduse vastuvõtmisest.
Lepitamine

1. EKHÜ on esitanud lepitusavalduse lepitajale ja vaidluse teisele osapoolele.

Hindajal on 14 päeva vastamiseks lepitusavaldusele. Hindaja esitab omapoolse arvamuse asjast lepitajale ja EKHÜ-le.

2. EKHÜ teavitab Teid lepitusmenetluse algusest.

3. Lepitaja tutvub esitatud materjalidega.

4. Kui lepitaja avastab, et lepitatav asi ei kuulu menetluskorra alusel lepitusorganis menetlemisele, siis teavitatakse Teid sellest.

5. Hindaja esitab omapoolse seisukoha lepitajale ja EKHÜ-le.

Vastusega annab hindaja teada oma seisukoha vaidlusküsimuse osas. Vastustes võib hindaja teha ettepaneku vaidluse lahendamiseks kokkuleppe sõlmimise teel. Vajadusel suhtleb lepitaja kliendi, hindajaga asjaolude täpsustamiseks telefoni või e-posti teel.

6. EKHÜ edastab vaidluse teise poole vastuse ka teile.

7. Kui see on menetluse eduka lahendamise seisukohalt põhjendatud, pakub lepitaja osapooltele e-posti teel välja lepitusettepaneku. Vajadusel suhtleb lepitaja osapooltega telefoni või e-posti teel saamaks osapoolte arvamust ettepaneku kohta.

8. Kui osapooled nõustuvad ettepanekuga, siis vormistab lepitaja lepituskokkuleppe ja korraldab selle allkirjastamise. Sellega lepitus lõppeb.

9. Lepitaja korraldab lepituskoosoleku, kui varasemad tegevused ei ole kokkuleppeni viinud. Lepituskoosolekul toimuvad vaidlevate poolte vahel lepitusläbirääkimised, sh lepitaja kuulab ära mõlema poole seisukohad, esitab omapoolse arvamuse vaidlusküsimuse lahenduse kohta ja esitleb pooltele suuliselt või kirjalikult lepitusettepanekut.

Lepituskoosolek tuleb läbi viia esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul alates hindajalt vaidluse kohta seisukoha saamisest.

10. Kui osapooled nõustuvad lepituskokkulepet sõlmima, siis vormistab lepitaja lepitus­kokkuleppe ja korraldab selle allkirjastamise. Sellega lepitus lõppeb.

11. Kui osapooled ei nõustu lepituskokkulepet sõlmima, siis võib lepitaja koostada lepitus­ettepaneku ja esitada selle vaidlevatele pooltele.

Siinkirjeldatud lepitusettepanek esitatakse hiljemalt viie päeva jooksul alates lepitus­koosolekust.

12. Lepitaja ootab ära tähtaja, mille ta on andnud lepitusettepaneku aktsepteerimiseks.

Tavaliselt on see tähtaeg 14 päeva. Kui pool ei vasta lepitusettepanekule, siis loetakse see ettepanekuga mittenõustumiseks.

13. Kui pooled nõustuvad lepitusettepanekuga, siis vormistab lepitaja lepituskokkuleppe ja korraldab selle allkirjastamise. Sellega lepitus lõppeb.

14. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis lõpetab lepitaja lepituse.
Lepituse lõppemise erijuhud

Tavaliselt lõppeb lepitus lepituskokkuleppega.

Erandjuhul võib lepitus lõppeda edutult (lepitaja lõpetab lepituse oma otsusega), näiteks kui

– vaidlus ei ole sobiv menetlemiseks lepitusorganis, näiteks ei kuulu lepitusorgani pädevusse vastavalt menetluskorrale,

– pooled on oma seisukohtades nii jäigad, et lepitaja ei näe võimalust kokkuleppeks,

– asi ei sobi olemuslikult lepitamiseks,

– klient võtab lepitusavalduse tagasi.

Sellisel juhul saadab lepitaja osapooltele lepituse lõpetamise teate, mis on ühtlasi ka lepituse edutuse tõend.