Avalduse vorm
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Aukohtu statuut
I Üldsätted
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev statuut reguleerib Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi Ühing) Aukohtu menetlust.
1.2. Käesolevas statuudis reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
2. Aukohtu pädevus
2.1. Ühingu Aukohtu (edaspidi Aukohus) pädevusse kuulub Ühingu liikmete süüliste kutse-eetika rikkumiste uurimine, arutamine ja neile hinnangu andmine. Aukohus võib uurida, arutada ja anda hinnangu ka kutselise hindaja, kes ei ole Ühingu liige, süülise kutse-eetika rikkumise kohta vastava avalduse esitaja taotlusel. Hindaja kutse-eetika on määratletud Heade Tavade Koodeksis, kutsestandardis ja Eesti varahindamise standardisarja EVS 875 osas 4.
2.2. Aukohus ei anna hinnangut hindamisaruandes hinnatud turuväärtusele või mõnele muule väärtuse liigile, ei koosta uut hindamisaruannet ega lahenda hindamistulemusega seotud pooltevahelisi vaidlusi.
3. Aukohtusse pöördumine
3.1. Järgmistel isikutel on kirjalikus või elektroonilises vormis avaldusega õigus Aukohtu poole pöörduda Ühingu kaudu:
3.1.1. Ühingu liikmel;
3.1.2. kutselisel hindajal;
3.1.3. hindamisaruande tellijal;
3.1.4. isikul, kellele on hindamisaruanne suunatud;
3.1.5. isikul, kellel on puutumus hindamisaruandega.
3.2. Aukohus võib algatada asja menetluse ka enda või Ühingu juhatuse algatusel juhul, kui Aukohtu või Ühingu juhatuseni on jõudnud teave, millest tulenevalt on tekkinud kahtlus, et hindaja võib olla toime pannud kutse-eetika rikkumise. Aukohus informeerib Ühingu juhatust Aukohtu enda algatusel algatatud asjast viivitamatult.
3.3. Aukohtusse pöördumiseks tuleb isikul (edaspidi avaldaja) esitada kirjalikus või elektroonilises vormis avaldus, mille vorm on toodud Ühingu veebilehel. Kui pöördumine on seotud küsitavustega pöördumise põhjuseks olevas eksperthinnangus, mida avaldaja ei suuda üheselt tuvastada, siis lisab avaldaja avalduse juurde avaldaja poolt tellitud ja tasutud eksperthinnangu tehnilise läbivaatuse aruande. Aukohtul on õigus oma äranägemise järgi suunata avaldaja hindamisaruande tehnilist läbivaatuse aruannet tellima.
3.4. Aukohtusse võib pöörduda 6 kuu jooksul arvates päevast, mil avaldaja sai teada avalduse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest.
II Avalduse esitamine
4. Avalduse sisu
4.1. Aukohtusse pöördumise avaldus peab sisaldama järgmist:
4.1.1. menetlusosaliste nimed, aadressid ja kontaktandmed (e-post, telefoninumber);
4.1.2. kui avaldajat esindab esindaja, siis esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed (e-post, telefoninumber). Kui avaldaja esindaja esindusõigus ei nähtu avalikust registrist, tuleb lisada avaldusele esindaja volitusi tõendav dokument;
4.1.3. avaldaja selgelt väljendatud taotlus (avalduse nõue);
4.1.4. avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ehk põhjus, miks avaldaja Aukohtu poole pöördub;
4.1.5. tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (hindamisaruanne, tellimusleping, allhankena kasutatud materjal, hinnangu läbivaatuse aruanne jms);
4.1.6. avaldusele lisatud dokumentide nimekiri;
4.1.7. kinnitus selle kohta, et avalduse nõue või sellega seotud vaidlus ei ole samaaegselt antud lahendamiseks Eesti Vabariigi kohtule, vahekohtule või mõnele vaidluste kohtuvälise lahendamise organile;
4.1.8. kinnitus selle kohta, kas avaldaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses või soovib asja lahendamist istungi vormis.
4.2. Avalduses esinevate puuduste korral antakse tähtaeg vajaminevate andmete esitamiseks. Kui avaldaja neid määratud tähtaja jooksul ei esita, võib Aukohus keelduda asja menetlemast, teavitades sellest avaldajat.
III Aukohus
5. Aukohtu töökorraldus
5.1. Aukohus on kuue- kuni kaheksaliikmeline. Aukohtu liikmed valib Ühingu üldkoosolek oma liikmete hulgast kolmeks aastaks. Aukohtust väljaarvamine toimub Aukohtu liikme avalduse alusel Ühingu üldkoosoleku poolt. Üldkoosolekute vahelisel ajal väljalangenud või asjast taandatud Aukohtu liikme asemele võib asendusliikme määrata Ühingu juhatus juhul, kui Aukohus ei ole liikmete vähese arvu või taandamise tõttu töövõimeline. Juhatuse poolt väljalangenud Aukohtu liikme asemele määratud asendusliikme volitused kehtivad kuni järgmise Ühingu üldkoosolekuni. Taandatud Aukohtu liikme asemele määratud asendusliikme volitused kehtivad kuni vastava asja arutamise lõpuni.
5.2. Aukohtu tööd juhib Aukohtu esimees, tema äraolekul aseesimees. Aukohtu esimehe ja aseesimehe valivad Aukohtu liikmed endi hulgast.
5.3. Aukohtu liiget võib asendada asendusliige, kes peab olema Ühingu liige ja Ühingu juhatuse poolt kinnitatud.
5.4. Aukohtu esimees teeb ettepaneku juhatusele Aukohtu liikme asendaja määramiseks, kui:
5.4.1. Aukohtu liige ei saa täita Aukohtu liikme kohustusi;
5.4.2. Aukohtu liikmel esineb asja arutamisel huvide konflikt;
5.4.3. Aukohtu liige on esitanud Aukohtu esimehele avalduse enda asemele asendusliikme määramiseks koos mõjuvate põhjustega;
5.4.4. Aukohtu liige on ennetähtaegselt tagasi astunud või muudel põhjustel Aukohtust välja langenud.
5.5. Asendusliikme volitused Aukohtu liikmena tekivad ja lõppevad Ühingu juhatuse sätestatud ajal, kuid mitte kauem, kui uue Aukohtu koosseisu valimisteni.
5.6. Aukohtu liige ei tohi olla juhatuse liige ja kutsekomisjoni liige.
6. Aukohtu liikme taandamise alused
6.1. Aukohtu liige on kohustatud end taandama:
6.1.1. asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib menetlusest tulenevalt esitada nõude;
6.1.2. isiku ja oma abikaasa või elukaaslase asjas, samuti enda või abikaasa või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud, samuti muu lähedane isik;
6.1.3. asjas mille menetluses ta on osalenud (sh tunnistajana, eksperdina), või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana;
6.1.4. kui avaldus puudutab äriühingut, kus ta töötab või millega ta on muul viisil isiklikult otseselt või kaudselt seotud selliselt, et ta võib olla huvitatud asja lõpplahendusest;
6.1.5. kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda Aukohtu liikme erapooletuses.
6.2. Aukohtu liikme taandamise otsustab Aukohus menetlusosalise, Aukohtu liikme enda, teise Aukohtu liikme või Aukohtu esimehe avalduse alusel.
IV Menetlusosalised
7. Menetlusosalised
7.1. Aukohtu menetlusosalisteks on pooled ja kolmas isik.
7.2. Poolteks on:
7.2.1. avaldaja, kes esitab avalduse lahendamiseks Aukohtusse. Avaldajat ei ole asjades, mille Aukohus on algatanud enda või Ühingu juhatuse algatusel;
7.2.2. vastustaja – kutseline hindaja või kutselised hindajad, kelle suhtes avaldus on esitatud või kelle suhtes on menetlus algatatud Aukohtu enda või Ühingu juhatuse algatusel;
7.2.3. kolmas isik – isik, kelle puutumus menetlusega on selline, et menetluse tulemus võib mõjutada tema õigusi ja kohustusi avaldaja või vastustaja suhtes.
8. Menetlusosaliste õigused ja kohustused
8.1. Menetlusosalistel on asja arutamisel Aukohtu ees võrdsed õigused ja kohustused.
8.2. Menetlusosalisel on õigus:
8.2.1. saada Aukohtult selgitusi nende õigustest ja kohustustest;
8.2.2. tutvuda esitatud materjalidega ning teha nendest ärakirju või koopiaid;
8.2.3. osa võtta Aukohtu istungitest;
8.2.4. teada asja läbivaatava Aukohtu koosseisu;
8.2.5. esitada põhjendatud ettepanekuid taanduste kohta Aukohtu koosseisus ning muid taotlusi;
8.2.6. anda Aukohtule seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta Aukohtu poolt määratud tähtajaks;
8.2.7. esitada tõendeid, osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest;
8.2.8. vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele;
8.2.9. esitada küsimusi teistele menetlusosalistele;
8.2.10. saada Aukohtu otsus elektroonilisel või tähitud kirja kujul.
8.3. Menetlusosalisel on kohustus:
8.3.1. kasutada oma õigusi heauskselt;
8.3.2. põhjendada oma väiteid vastavate tõenditega;
8.3.3. osaleda Aukohtu kutsel Aukohtu istungil ning anda Aukohtu istungil tõeseid ja ammendavaid ütlusi;
8.3.4. koostada õiend Aukohtu poolt antud suunistel Aukohtu poolt määratud tähtajaks;
8.3.5. vastata Aukohtu päringutele Aukohtu poolt määratud tähtajaks;
8.3.6. täita Aukohtu poolt määratud otsust;
8.3.7. katta kõik oma kulud, mis võivad menetluse käigus tekkida.
V Menetlus
9. Menetlusse võtmise otsus
9.1. Avalduse menetlusse võtmine või menetlemata jätmine otsustatakse Aukohtu eelistungil, millest võtavad osa vaid Aukohtu liikmed. Eelistung võib toimuda e-istungi vormis. Eelistungi otsusest teatatakse avaldajale ja vastustajale alates avalduse esitamisest 60 päeva jooksul;
9.2. Aukohus võib otsustada avaldust mitte menetlusse võtta, kui:
9.2.1. avalduse nõue ei kuulu Aukohtu pädevusse;
9.2.2. avalduse esitanud pool võtab selle tagasi;
9.2.3. avaldus on esitatud isiku poolt, kellel puuduvad volitused avaldaja esindamiseks;
9.2.4. avaldusega seotud materjalid (sh hindamisaruanne) on esitatud tõendina käimasoleva vaidluse raames Eesti Vabariigi kohtule,
9.2.5. avaldaja ja vastustaja või vastustaja tööandja vahel toimub Eesti Vabariigi kohtus vaidlus Aukohtusse pöördumise põhjuseks oleva eksperthinnangu koostamisega seonduvalt;
9.2.6. avaldaja on lasknud mööda punktis 3.4 toodud Aukohtusse pöördumise tähtaja;
9.2.7. Aukohtusse on pöördutud seoses hindamisaruande koostamise käigus toime pandud väidetava kutse-eetika rikkumisega ja vastava hindamisaruande koostamise päevast on möödunud enam kui 7 aastat.
9.3. Menetlusse võtmisest keeldumine otsustakse Aukohtu otsusega, milles tuuakse ära menetlusse mitte võtmise põhjus. Menetluse lõpetamisel ei saa menetlusosalised uuesti pöörduda samas asjas samadel alustel Aukohtu poole v.a. p. 9.2.4 nimetatud asjaoludel peale kohtumenetluse lõppemist, kuid mitte hiljem kui 3 aasta möödumisel ajast, kui avaldaja sai teada või oleks pidanud teada saama avalduse aluseks olevatest asjaoludest.
10. Aukohtu menetlus
10.1. Aukohus lahendab asja kas kirjalikus menetluses või istungil (sh e-istungil) või kombinatsioonis neist mõlemast, arvestades avaldaja ja vastustaja soove (juhul, kui üks pooltest soovib istungit, korraldab Aukohus istungi).
10.2. Aukohtu istungi kutsub kokku ja istungit juhib Aukohtu esimees, tema äraolekul aseesimees või ea poolest vanim Aukohtu liige.
10.3. Aukohtu istungist on õigus osa võtta Ühingu esindajatel ja Aukohtu esimehe ettepanekul eksperdil, kelle osalemine aitab kaasa ülesannete lahendamisele, hääleõiguseta.
10.4. Aukohtu menetlus on kinnine. Aukohtu esimees või aseesimees kutsub istungile menetlusosalised ja vajadusel ka teised isikud, kelle osalemine aitab kaasa Aukohtu ülesannete lahendamisele. Aukohtul on õigus eemaldada istungilt sinna mitte kuuluvad isikud.
10.5. Aukohtu istungist teatatakse Aukohtu liikmetele ja menetlusosalistele ette vähemalt 14 kalendripäeva.
10.6. Aukohus lahendab asja vähemalt 5-liikmelises koosseisus, nende hulgas Aukohtu esimees või aseesimees.
10.7. Aukohus juhindub menetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel Ühingu põhikirjast, Heade tavade koodeksist, Aukohtu statuudist, kutsenõuetest ja -standarditest ning Ühingu teistest dokumentidest.
10.8. Aukohtu istungi avab Aukohtu esimees või aseesimees, kes tutvustab Aukohtu koosseisu ja selgitab Aukohtu liikme vastu taanduse esitamise õigust. Samuti teatab ta vastustajale, kelle suhtes arutus toimub, õigusest esitada täiendavaid dokumente ning taotlusi isikute istungile kutsumiseks, kes võivad anda asja lahendamisel tähtsust omavaid seletusi. Seejärel esitatakse kokkuvõte avaldusest, saadud seletustest ja esitatud tõenditest.
10.9. Kuulanud ära vastustaja, kelle asja arutatakse, ning teised istungile kutsutud isikud, otsustab Aukohus, kas võib lõpetada asja sisulise arutamise. Kui Aukohus peab vajalikuks asjas täiendavate teadmiste kogumist, määrab ta istungiks uue aja.
10.10. Kui Aukohus leiab, et asja sisulise arutamise võib lõpetada, teatab ta Aukohtu otsuse kuulutamise aja.
10.11. Igal hääleõiguslikul Aukohtu liikmel on üks hääl.
10.12. Aukohtu istungid protokollitakse, vajadusel salvestatakse.
10.13. Aukohtu istung lükatakse edasi, kui üks või mitu menetlusosalist ei ilmu kohale mõjuval põhjusel. Kui vastustaja ei ilmu mõjuva põhjuseta istungile, võib Aukohus arutada asja vastustaja osaluseta. Kui avaldaja ei ilmu mõjuva põhjuseta istungile, võib Aukohus lõpetada menetluse või arutada asja ilma avaldaja osaluseta.
11. Tõendid
11.1. Tõendiks Aukohtu menetluses on igasugune teave, mille alusel Aukohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
11.2. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdi arvamus.
11.3. Kumbki pool peab asja arutamisel tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad pooled kas oma algatusel või Aukohtu nõudmisel määratud tähtajaks. Tõendamist ei vaja üldtuntud asjaolud.
11.4. Aukohus võib menetlusosalise taotlusel üle kuulata tunnistaja. Tunnistaja ilmumise Aukohtu istungile tagab menetlusosaline, kes tunnistaja ülekuulamist taotles. Kõik kulutused seoses tunnistaja ülekuulamisega kannab menetlusosaline, kes tunnistaja ülekuulamist taotles.
11.5. Menetlusosaline on kohustatud kõik temale teadaolevad tõendid Aukohtule esitama koos avaldusega või hiljemalt Aukohtu poolt määratud tähtajaks. Mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata tõendeid Aukohus ei arvesta.
11.6. Aukohus võib menetluse käigus asjas õige otsuse tegemiseks teha taotluse Hindamiskomisjonile hindaja või hindajate erakorraliseks auditeerimiseks vastavalt Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise korras sätestatule.
VI Aukohtu lahendid
12. Aukohtu volitused:
12.1. Aukohus võib:
12.1.1. lahendada avalduse Aukohtu otsusega;
12.1.2. suunata asja lahendamise lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kõiki menetlusosalisi rahuldav lahend. Lepitaja määratakse menetlusosaliste ja lepitaja nõusolekul.
12.1.3. kohustada vastustajat hindamisaruandele õiendi koostamiseks, mis on vajalik mahus, et saavutada EVS 875 standarditele vastav ja sisuliselt pädev hindamisaruanne;
12.1.4. esitada Hindamiskomisjonile ettepaneku vastustaja erakorraliseks auditeerimiseks;
12.1.5. anda vastustajale soovitusi tema edasise tööalase tegevuse parandamiseks;
12.1.6. lõpetada menetluse juhul, kui menetluse ajal ilmneb mõni punkti 9.2 alapunktides toodud asjaoludest;
12.1.7. lõpetada menetluse juhul, kui avaldaja ei ilmu mõjuva põhjuseta istungile.
12.2. Juhul, kui Aukohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ning tegemist on vastustaja poolt süülise kutse-eetika rikkumisega, siis võib Aukohus määrata distsiplinaarkaristuse, milleks on:
12.2.1. noomitus;
12.2.2. ettepaneku esitamine Ühingu juhatusele vastustaja Ühingust väljaarvamiseks;
12.2.3. ettepaneku esitamine Kutsekomisjonile vastustaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Aukohus võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku esitada Kutsekomisjonile ka juhul, kui kutselisele hindajale on kutse kehtivuse ajal määratud Aukohtu otsusega kaks noomitust.
12.3. Aukohus teeb otsuse asja lahendava koosseisu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral otsustab Aukohtu esimehe või aseesimehe hääl (juhul, kui esimees ei olnud asja lahendavas koosseisus).
12.4. Aukohtu otsus vormistatakse kirjalikus või elektroonilises vormis ning sellele kirjutavad alla kõik asja lahendanud koosseisu liikmed.
12.5. Aukohtu otsus peab olema põhjendatud.
12.6. Aukohtu otsus edastatakse menetlusosalistele ja Ühingu juhatusele.
12.7. Ühingust väljaarvamise korral kinnitab Ühingu juhatus Aukohtu otsuse ja annab vastuse avaldajale.
12.8. Kui Aukohus otsustas esitada Kutsekomisjonile ettepaneku vastustaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise, siis edastab Aukohus vastava otsuse koos kõigi asja materjalidega ka Kutsekomisjonile ja edasine menetlus toimub kutseseaduses sätestatud korras.
12.9. Aukohtu otsus jõustub vaidlustamistähtaja möödumisel.
13. Karistuse kehtivus
13.1. Punktis 12.2.1. välja toodud distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kutselisele hindajale ei ole ühe aasta jooksul või Aukohtu poolt eraldi määratud perioodil, arvates karistuse jõustumisest, määratud uut distsiplinaarkaristust.
13.2. Karistuse kehtivuse ajal ei ole kutselisel hindajal õigust:
13.2.1. hindajatele ettenähtud soodustustele;
13.2.2. taastõendada kutsetunnistust;
13.2.3. esmataotlejana taotleda kõrgemat või samaväärset kutsekvalifikatsiooni taset.
VII Vaidlustamise kord
14. Vaidemenetluse algatamise õigus
14.1. Aukohtu otsust on õigus vaidlustada menetluses osalenud pooltel.
15. Vaide esitamise tähtaeg
15.1. Aukohtu otsuse peale võib esitada vaide Ühingu juhatusele 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist. Ühingu juhatus teeb otsuse vaide kohta 10 kalendripäeva jooksul alates kaebuse saamisest, läbivaatamise tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra.
16. Rakendussätted
16.1. Käesolev statuut jõustub 03.05.2024.
16.2. Varem kehtinud Aukohtu statuut tunnistatakse kehtetuks.